Posted by “…minu kindlat ootust ja lootust mööda, et ma milleski ei jää häbisse, vaid et Kristus nüüdki, nagu ikka, täie julgusega saab auliseks minu ihus, olgu elu või surma läbi.” (Fl 1:20)
Ma loen selle salmi lõpu veel kord: “et Kristus nüüdki, nagu ikka, täie julgusega saab auliseks minu ihus, olgu elu või surma läbi.”
Näed, kallis kaasusklik ja kaasvõitleja, kuigi me oleme käsu alt vabad (sest Piibel mitmes kohas väga selgelt ütleb nii (vt. allpool)), siis ometi ei ole nii, et ma elan nüüd usus ja väline ei puutu asjasse.
Puutub küll. See salm ülal ütleb, et Kristus tahab saada auliseks…
…Kus kohas?
Õige! “Meie ihus”!
Ehk siis, see elu, mida meie (sina ja mina) siin maa peal elame; mida me oma füüsiliste ihudega elama ja toimetame, vot ka selle füüsilise elu läbi tahab Kristus austatud saada.
Lihtne on öelda: “Ma usun!”
Aga vaata ela välja oma usku. Selliselt, et see sinu füüsiline elu austab Jumalat; et sinu ihus Kristus saab austatud!
Ja see on inimesele oma käsivarre jõu abil võimatu. Sa võid inimesed oma välise vagadusega või kristliku aktiivsusega ära petta, aga Jumalat sa ei peta. Käsk (või Seadus) teeb selle sulle kiiresti ilmsiks.
Kuidas siis saab?
Martin Luter tsiteeris Rm 1:17: “Õige elab usust.”
Ja usu kohta ütleb Rooma kiri:
“Nii tuleb siis usk kuuldust, aga kuuldu Kristuse Sõna kaudu.” (Rm 10:17)
Kristus sinu sees ajab ka sinu välise elu barlanksi…
…Kui sina püsid Temas.
Ja et püsida Temas, pead püsima Tema Sõnas:
“Mida te algusest saadik olete kuulnud, see püsigu teis. Kui teis püsib see, mida te algusest saadik olete kuulnud, siis teiegi püsite Pojas ja Isas.” (1Jh 2:24)
Teist teed ei ole.
Tere. Minu nimi on Egon Sarv ja ma kuulun Valjala Rahu Kogudusse. Minu vaimulikud juured on sellest kogudusest. Aga kuna ma praegu elan Viljandis, siis juhin Valjala Rahu Koguduse tööpunkti Viljandis – “Viljandi RAHU”.
Siin on lühidalt, kes ma olen ja millega Jumala armu mööda tegelen.