“Et ükski veeäärne puu ei läheks ülbeks oma kasvu pärast…”

Hesekieli raamatu peatükid 27-32 räägib Jumal kahele riigile ja nende juhtidele. Esiteks Tüürosele ja selle vürstile ning kuningale; ning teiseks Egiptusele ja selle vaaraole.

Ning mõlema riigi puhul ning mõlema valitsejate puhul joonistub välja samasugune muster. Ja nende mustrite kaudu joonistub välja paar väga sügavat vaimulikku mõtet. Aga selleks, et need vaimulikud mõtted välja tuleksid, las ma kirjeldan sulle esiteks seda mustrit.

Ma alustan Tüürose ning selle vürsti ja kuningaga. Need on Hesekieli ptk 27-28.

Tüüros

Ptk 27: “Nutulaul Tüürose pärast”

Selle peatüki esimses pooles Jumal kirjeldab, millise õnnistusega Tema Tüürost õnnistanud on. Kõik oli ilus, kõik oli täiuslik, rikkus, vara ja kuulsus. Vaid mõned näited pikast tekstist:

“Tüüros, sa ise ütled: “Mina olen täiuslikult ilus!” (s.3)

“Tarsis oli su kaubamuretsemuretseja, sest sinul oli rohkesti igasugu vara…” (s.12)

“Rodanlased kauplesid sinuga; paljud saared olid su teenistuses kaubamuretsejatena…” (s.15)

“Damaskus oli su kaubamuretsejaks su paljude toodete vastu…” (s.18)

“Daan ja Jaavan Uusalist andsid sulle kauba eest taotud rauda, kassiat ja kalmust…” (s.19)

“Haaran, Kanne ja Eden, Seeba, Assuri ja kogu Meeda kaupmehed kauplesid sinuga…” (s.23)

jne., jne., jne.

Aga sama peatüki (ptk 27) teine pool kirjeldab, kuidas Jumala kohus ning langemispäev tulevad selle täiuslikult ilusa Tüürose vastu ning see vajub merede südamesse (s.27).

Miks?

Vastus on peatükis 28.

Esiteks kõnetab Jumal Tüürose vürsti:

“Nõnda ütleb Issand Jehoova: et su süda on ülbe ja sa ütled: “Mina olen jumal, ma istun jumalate istmel merede südames!” — sina aga oled inimene, mitte jumal…” (s.2)

“oma tarkuse ja taibuga soetasid sa enesele varanduse, hankisid kulda ja hõbedat oma varaaitadesse! Oma suure tarkuse tõttu kauplemises suurendasid sa oma varandust ja nõnda läks su süda ülbeks su varanduse pärast…” (s.4-5)

Teiseks kõnetab Jumal Tüürose kuningat:

“Sa olid laitmatu oma teedel alates su loomispäevast, kuni sinus leiti ülekohut! Sinu suure kaubitsemise tõttu täitus su sisemus vägivallaga ja sa tegid pattu!” (s.15)

“Su ilu tõttu läks su süda ülbeks…” (s.17)

Näed! Jumal ütleb Tüürose langemise põhjuse selgelt välja. Tüüros oli Jumala õnnistatud. Kõik läks korda, kõik õnnestus, vara ja jõukus kasvasid…

…Ja süda…

…Läks ülbeks.

Ja just sellepärast tõi Jumal Tüürose peale kohtu ning langemispäeva.

Aga vaatame nüüd Egiptust ja vaaraod (ptk 29-32)

Egiptus

Sarnaselt Tüürosele kuulutab Jumal ka Egiptusele ja vaaraole kohtupäeva ning hävingut. Ja sarnaselt Tüürosele oli ka Egiptus Jumala poolt väga õnnistatud:

“kelle sarnane sa oled oma suuruses? Vaata, ma võrdlen sind Liibanoni seedriga, mis on okstelt ilus, metsataoliselt varju andev, kasvult kõrge ja mille latv on keset pilvi!” (30:2-3)

Ja siin on väga ilus salm, mis Egiptust kirjeldab:

“Ilus oli see oma suuruses oma lopsaka lehestikuga, sest selle juur oli rohke vee ääres.”

Mida see salm sull meelde tuletab? Mulle tuleb kohe meelde psalm 1:1-3. Samuti see salm: “Jumala allikad on vett täis.” Ehk siis, kui meie oleme juurdunud Kristusesse, siis Tema meie sees saab veeallikaks, mis voolab igavesse ellu (Jeesuse sõnad Samaaria naisele kaevu ääres).

Aga las ma toon veel mõne näite, kuidas Egiptus ja vaarao õnnistatud olid:

“Seedrid Jumala aias ei olnud sellega võrdsed, küpressid ei olnud harude poolest selle sarnased, ja plataanidel ei ole selle oksi; ükski puu Jumala aias ei olnud ilu poolest selle sarnane!” (31:8)

“Mina tegin selle nii ilusaks rikkaliku lehestikuga ja kõik Eedeni puud, mis olid Jumala aias, kadestasid seda!” (31:9)

Nii… Miks siis Egiptusele kohtupäev tulema pidi? Mis ta valesti tegi?

Vaata seda salmi:

“Seepärast ütleb Issand Jehoova nõnda: et see sai kasvult kõrgeks ja pistis oma ladva pilvedesse ning et selle süda läks ülbeks oma kõrgusest…” (31:10)

Näed! Taas on südame ülbus põhjuseks, miks Jumal Egiptuse ja vaarao põrmu paiskas:

“…siis andsin Mina selle ühe rahvaste valitseja kätte /…/ Mina tõukasin selle ära!

Nüüd võrdle Tüürose ja Egiptuse käekäiku! Sarnased, eks?

Mõlemad olid VÄGA õnnistatud. Mõlemad läksid oma südames ülbeks. Ning mõlemad paisati põrmu.

Miks tõi Jumal sellise ränga karistuse nende riikide ja nende valitsejate peale? Vastus on salmis 31:14:

“et ükski veeäärne puu ei läheks ülbeks oma kasvu pärast ega pistaks oma latva pilvede vahele, ja et oma ülbuses ei jääks püsima võimsamad neist, kõik, kellel on rohkesti vett – sest need antakse surma, maa sügavustesse inimlaste sekka, kes on läinud alla hauda.”

Jumal ei luba olukorda, kus inimene (või maa; või riik) Tema õnnistuse varal muutub ilusaks, õitsvaks, jõukaks… Ning siis selle ilu ja jõukuse keskel läheb ülbeks ning arvab, et tema on kuidagiviisi parem kõigist teistest…

…Et tema oma käsivars on kõik selle saavutanud

…Või et tema on kuidagimoodi Jumala lemmiklaps

Jumal ei luba, et inimene oma südameülbuses jääks püsima. Seepärast järgneb ülbusele häving ning kõik see ilus, suurus ja hiilgus paisatakse surma.

Ja vaata, see vaimulik mõte tuleb nüüd välja peatükis 32, kus Jumal ütleb vaaraole:

“Kellest oled meelepärasem? Astu alla ja heida magama ümberlõikamatute juurde! Nad langevad mõõgaga mahalöödute keskele! Mõõk on antud! Tõmmake alla tema ja kogu ta hiilgus!” (s.19-20)

“Seal on Assur ja kogu ta jõuk, tema ümber on hauad…” (s.22)

“Seal on Eelam ja kogu ta toredus ümber ta haua…” (s.24)

“Seal on Mesek, Tubal ja kogu ta toredus: tema ümber on hauad…” (s.26)

“Sindki murtakse ümberlõikamatute keskel ja sa pead magama ühes mõõgaga mahalöödutega!” (s.28)

“Seal on Edom, tema kuningad ja kõik ta vürstid, kes hoolimata nende kangelaslikkusest on pandud mõõgaga mahalöödute juurde…” (s.29)

“Seal on põhjamaa vürstid tervikuna ja kõik siidonlased, kes ühes mahalöödutega on läinud alla…” (s.30)

Vaimulikud mõtted

1. Inimese südamele on nii kerge minna ülbeks.

Nii kui natukene me midagi saavutame, milleski teistest paremad oleme, kohe on uhkus ja ülbus meie südant täitmas. Ja tegelikult – siin ei ole midagi imestada – see on vana inimese, meie lihaliku loomuse omadus. Ainult püsides usu läbi Jeesuses me saame sellest vabad olla. Seepärast me vajame Jeesust, nagu hingeõhku. Ainult tema on võimeline meid päästma meie südameülbusest.

2. Ka Tüürose ja Egiptuse rikkused lõppesid surmavallas

Meil on nii suur kiusatus koguda endale maist vara, rikkust ja ilu meie ümber. Tahaksime olla, nagu see täiuslikult ilus Tüüros või nagu see Egiptust, mille kohta Jumal ütleb – Nagu Liibanoni seeder, mille latv on keset pilvi ning mida kõik teised aiapuud kadestasid.

Aga me ei mõista, et see on meie vana inimese, meie lihaliku loomuse igatsus.

Ma küsin sult: “Kus kohas sa Piiblis loed, et Jeesus kõike seda taotles või kasvõi südames igatses?” Sa ei loe sellest, eks?

Aga kui Jeesus seda ei igatsenud, siis ilmselt sellel ei ole igavikulist tähendust. Ja nagu me siit Hesekieli 32 loeme – Nii Tüürose, Egiptuse, Assuri, Edomi rikkused – kõik lõpetasid ühe kohas – mõõgaga mahalööduina hauas ühes ümberlõikamatutega.

Maine kuld ja kard ei ole asjad, mille nimel Jumal meid kutsub pingutama. Pigem Ta ütleb:

Otsige seda, mis on ülal, kus Kristus on istumas Jumala paremal käel. Mõelge sellele, mis on ülal, mitte sellele, mis on maa peal.” (Kl 3:1-2)