Tere hommikust kallis raadiokuulaja. Jumal õnnistagu sind ja seda alanud päeva.
Loen tänase vaimuliku mõtte aluseks kirjakoha 2Kr 13:5: „Katsuge iseendid läbi, kas te olete usus. Uurige iseendid!”
Sarnane mõte on ka Kl 1:23: „…Kui te aga jääte ususse hästi rajatuina ja kindlaina ega lase endid ära pöörata evangeeliumi lootusest, mida te olete kuulnud…”
Pane tähele! Mõlemad kirjad kirjutab Paulus usklikele. Aga 2Kr kirjas ta ütleb: „Katsuge iseendid läbi, kas te olete usus.” Näed! On täitsa võimalik olukord, kus sa oled küll uuestisündinud usklik inimene, aga sa ei ole usus. Kus sa siis oled? Vana lihaliku loomuse pinnal. Ja Paulus ütleb – katsu iseend läbi, uuri iseend – kas sa oled usus? On väga oluline, et sa püsiksid ja elaksid usus.
Kolossa kirjas rõhutab Paulus sama asja – „Kui te aga jääte ususse hästi rajatuina ja kindlaina…” Näed – võid olla usklik inimene, aga mitte kindlalt rajatud ususse. Kuhu siis? Kui sa ei ole usus, siis sa oled vana lihaliku loomuse pinnal.
Ja Paulus jätkab: „Ega lase endid ära pöörata evangeeliumi lootusest, mida te olete kuulnud.”
See fraas ütleb meile: 1) On keegi, kes soovib sind ära pöörata evangeeliumi lootusest. Ja me teame, kes see on. 2) Kui sina ei jää ususse kindlana rajatuks, siis sind pööratakse evangeeliumi lootusest ära. Kuhu? Kuhugi mujale – aga see ei ole enam evangeeliumi lootus. See on siis mingi teine, võlts-lootus.
Näed, kallis raadiokuulaja. Meie usuelule siin maailmas on väga tugev vastuseis. See ei ole nii, et kunagi said päästetud ja nüüd sul on indulgents taskus, või nagu koroonapass aasta tagasi – mis sulle otsekui imeväel kõik uksed avas – teatrisse, kinno, trenni, ujulasse, jne.
Piibel ütleb, et sinu usuelule on tugev vastuseis ja see nõuab sinult vaeva ja pingutust, võitlemist, et püsida usus.
Mina olen 50 aastat vana, sellest pea 30 aastat usuteed käinud ning see ongi tõsi – Usus püsimine ei nõuab hoolt, vaeva ja pingutust. See ei ole enesestmõistetav. Nii nagu auto teepealhoidmine nõuab pingutust. Lase roolist lahti ja vaata, kuidas auto hakkab kraavi poole kalduma. Sama meie usueluga. Lase oma elul isenesest minna ning ta jookseb sul kiiresti kraavi.
Ma ei tea, kuidas sinuga, aga mina, olles sellel teel, vaatlen ka, mis ümber toimub. Vaatlen, mis toimub maailmas, vaatlen, mis toimub meie oma ühiskonnas ja ka kristlikus ühiskonnas…
…Ning selle nädala hommikupalvustes ma tahaksin sinuga jagada mõned oma vaatlustulemused. Võib-olla oled isegi neid asju tähele pannud. Aga kui mitte, siis et oskaksid neid tähele panna. Sest need asjad mõjutavad meie usuelu… Ja sedasama meie usus püsimist või ärapöördumist.
Esimene asi, mille tahan oma vaatlustulemustest välja tuua, on see, et Jumala Sõna ei ole enam au sees. Alati on erandeid, aga ma räägin üldisest trendist. Ja üldine trend Kristuse ihus on see, et Jumala Sõna ei ole enam au sees. Sõna osa jumalateenistustel jääb järjest väiksemaks, see mattub teiste tegevuste vahele ära; vahest jäetakse Sõnaosa üldse ära;
Mõnes koguduses kujundatakse saal, nagu teatrisaal – inimesed istuvad pimedas ning valgustus suunatakse lavale. Lauljad, jutlustaja – nemad on rambivalguses, inimesed aga istuvad hämaras (või lausa pimedas saalis, kui tegemist on õhtuse teenistusega).
Ilus küll, tõsi. Aga katsu sa selles pimedas saalis Piiblist salmi lugeda!
Täpselt õige – kirikusaali kujundus ei olegi enam mõeldud Piibli lugemiseks. Inimesed tulevad jumalateenistusele kuulama-vaatama, nagu teatrietendusele. Piibleid ei võeta kaasagi enam. Tülikas. Mis sest ikka vedada. Kui küsida, et miks sul Piiblit ei ole, siis on vastus: „Aga ma niikuinii ei näe lugeda. Silmad kehvad.” Olgu, olen nõus. Ühel, kahel on kehvad. Mõnel veel. Aga tervetel kogudusetäitel? Kõigil ei ole ju silmad kehvad.
Tegelikult kehtib ütelus: Kes tahab, see saab. Kes ei taha, see leiab vabanduse.
Aga nüüd ma küsin sult: Kui Jumala Sõna ütleb sulle, usklikule inimesele: „Katsuge iseendid läbi, kas olete usus. Uurige iseendid.”…
Siis ma küsin sult, ütle mulle, kuidas sina saad püsida usus, kui sa ei väärtusta oma elus Jumala Sõna?
Vaata, kui sina andsid oma elu Jumalale, siis Piibel ütleb, et sa sündisid ülalt. Sa said Jumala lapseks. Nõnda sa oled ka tänasel päeval Jumala laps ja uuestisündinud (kui sa pole Jumalast teadlikult ära läinud (nagu noorem poeg kadunud poja loos Lk 15).
Aga see, et sa oled Jumala laps, ei tähenda automaatselt, et sa ka elad ja käid usus. Piibel ütleb, et sa võid täiesti vabalt elada liha pinnal, teha liha tegusid ja himustada taga selle maailma tühisust. Ja selle olukorra vastu hoiatab Paulus meid praktiliselt kõikides oma kirjades.
Ja seepärast Paulus ütleb: Katsu iseennast läbi, kas sa oled usus. Uuri iseend. Või sa oled ja käid vana lihaliku loomuse pinnal.
Ja ma küsin sult, kuidas sina uskliku inimesena saad elada usus. Ma tean, et sa oled uuestisündinud inimene, aga kuidas sa saad elada usus?
Ma ütlen sulle – ilma Jumala Sõnata sa ei saagi! 1Jh 2:24 ütleb: „Mida te algusest saadik olete kuulnud, see püsigu teis. Kui teis püsib see, mida te algusest saadik olete kuulnud, siis teiegi püsite Pojas ja Isas.”
Näed! See on usuelu, mida Jumal peab usueluks – kui sina püsid Pojad – Kristuses. Aga see nõuab, et see, mida sa oled kuulnud (ehk siis Jumala Sõna), püsib sinus.
Aga kui sinu jaoks ei ole Jumala Sõna tähtis, lausa kriitilise tähtsusega, kui sa ei väärtusta, siis on ainult üks koht, kus sa elada saad – liha pinnal. Jah, sa oled uuestisündinud inimene, aga sa elad lihapinnal ja teed lihategusid.
On ainult üks tee sellest välja. Kui sa hakkad Jumala Sõna talletama oma südamesse. Siis see Sõna sinu südames sünnitab usu – see usk, üleloomulik usk antakse sulle ülalt. Ning selle usu läbi sina püsid Pojas ja Isas.
Palvetame
Kallis Jumal. Sina lõid taevad ja Maa, kõik nähtava ja nähtamatu oma Sõna läbi. Ja me teame, et Sõna sai lihaks ja elas meie keskel. Ja Jeesus ütles, et kes Temast sööb, see elab Tema läbi. Ja see on ainukene viis, kuidas me saame elada püsida ja elada usus.
Ja seepärast me palume, Jumal tule meile appi, anna meile näha, kui väga me vajame oma eluks Jumala Sõna. Et me oskaksime seda väärtustada. Ning anna meile võidelda selle eest, et me sööksime seda iga päev. Et püsida usus ning usu läbi Pojas ja Isas. Palume seda Jeesuse nimel, Aamen.