Tere hommikust, kallis raadiokuulaja! Soovin sulle armu ja rahu meie Issandalt Jeesuselt Kristuselt.
Loen tänahommikuse vaimuliku mõtte aluseks Lk 12:33 Jeesuse sõnad: „Müüge ära, mis teil on, ja andke armuande! Valmistage enestele kukrud, mis ei vanane, ja varandus taevas, mis ei vähene, kuhu varas ligi ei pääse ja mida koi ei riku! Sest kus teie varandus on, seal on ka teie süda!”
Taas soovin märkusena rõhutada, et ma ei soovi siin kedagi käsu alla panna. Ei soovi kellelegi näppu silmade vahele suruda, et sa pead nii või naa käituma. Muidu lähed põrgusse.
Ei!
Soovin lihtsalt, et sa minuga kaasa mõtleksid. Minu tänane teema – vara – on taas selline, mida olen oma usuelu elades ka kõrvalt jälginud ja vaadelnud. Lugenud Sõna, vaadelnud ja võrrelnud, mida Sõna ütleb ja kuidas usklikud käituvad.
Ja see on ka üks selline teema, kus ma näen tugevaid kääre Jumala Sõna ning usklike käitumise vahel.
Teises kohas Piibel ütleb: „Ärge saage selle maailma sarnaseks, vaid muutuge teiseks oma meele uuendamise teel, et te uuriksite, mis on Jumala hea ja meelepärane ja täieline tahtmine.” Aga kui ma vaatan, kuidas usklikud suhtuvad maisesse varasse, siis nad käituvad täpselt samamoodi, nagu maailm – täpselt samamoodi võetakse pangalaenu, ostetakse endale kortereid, maju, maatükke.
Aga kui ma tulen Jumala Sõna juurde, siis ma ei näe, et Jumala Sõna toetaks sellist käitumist. Pigem on Jumala Sõna mõtteviis selline, nagu alguses lugesin – müüge ära, mis teil on ning siis tule ja järgi Mind (Jeesust).
Kunagi kuulsin raadiost, kuidas üks tuntud pastor õpetas, et pangalaenu võtmine on Jumala Sõnaga täiesti kooskõlas. Sest ka Jeesus ise laenas näiteks eeslit. Pannes niiviisi ühte patta sõbralt/tuttavalt hädakorral laenamise ning pangast intressiga laenu võtmise. Aga need on kaks täiesti erinevat asja. Sõbralt hädakorral laenamist Jumala Sõna tõesti toetab. Aga mina ei näe kuskil Jumala Sõna toetust pangast intressiga laenu võtmisele.
Tuntud Hiina misjonär Hudson Taylor on öelnud (ma oma sõnadega taastan): „Nii palju kui mina Piiblit tunnen, siis sellel ei ole pangast laenu võtmisega mingit pistmist. Kui meil on midagi vaja, siis me palume, et Jumal selle meile annaks. Ja kui Tema otsustab seda meile mitte anda ja me seda ikkagi tahame, nii et me selle laenuga ostame, siis oleme Jumala tahte vastu läinud.”
Olen Hudson Tayloriga nõus. Paulus ütleb, et meil ei oleks mingit muud võlga, kui võlg üksteist armastada. Aga meie usklikud, koormame me endid ja oma kogudusi pangalaenudega ning see ei ole Jumala Sõnaga kooskõlas.
Ühel hiljutisel jumalateenistusel (vaatasin interneti vahendusel) külalisjutlustaja rääkis kantslist, kuidas nende kogudus taotles suurt pangalaenu ja kuidas nad seda ei saanud ja lõpuks – tänu Jumalale – said. Ja rahvas kiitis Jumalat.
Aga ma küsin – kas Jumal läheb oma Sõna vastu? Kui Jumala enda kogudusel on seda summat vaja, ja nad nimetavad Kõikväelist Jumalat oma Isaks, kas siis Isal ei ole meelevalda seda raha neile anda, et Jumal nad panka saadab intressiga pika-ajalist laenu võtma? Kas Jumala käsi on jäänud lühikeseks?
Ja lõpuks ikkagi, kas Jumal läheb oma Sõna vastu?
Taas, hiljuti kuulsin (ka interneti vahendusel), kuidas noor usklik inimene tunnistas kantslis, kuidas tal tükk aega ei olnud pangalaenu… Ja ütles siis: „Nüüd olen ka mina võlaorjuses.”
Ja ma mõtlesin: Ja sa lähed kantslisse ning tunnistad kõigi ees avalikult, et oled teinud Jumala tahtmise vastu. Jeesus on surnud ja üles tõusnud, et meid vabaks teha. Aga me laseme endid ise orjusesse panna ning siis toome seda veel teistele otsekui eeskujuks?
Mis meie kogudustes ja mõttemaailmas toimub? Kõik on, nagu Jumala Sõna suhtes tagurpidi.
Oma jutlustes ja piiblitundides toome sageli algkogudust eeskujuks – loeme kirjakohti, kus ühel päeval sai 3000 päästetud jne. Aga libiseme üle kõrvalolevatest kirjakohtadest, kus needsamad usklikud müüsid oma majad ja maad ning panid saadud raha apostlite jalge ette.
„Aa, see oli teine aeg” – ütleme. „Aga kuskil me peame ju elama”. Õige. Aga kuskil pidid ka tollased usklikud elama. Me ei loe Piiblist, et Jumal nad Eenoki või Eelija sarnaselt kohe peale majade müüki taevasse ära viis.
Vaata see ongi saladus – Algkoguduse usklikud müüsid oma majad ja edasi? Mis edasi sai? Kuskil pidid nad ju elama?
Ja vaata, siin on see, mida ma näen, mida Piibel õpetab. Nad müüsid ära oma majad ja maad, panid raha apostlite jalge ette… Ning edasi…
…Edasi… usaldasid Jumalat…
…Usaldasid oma elu Jumala kätte… Usaldasid, et Kõikväeline Jumal, kes kannab kogu maailma oma peo peal, suudab ka neid kanda. Ja vaata nüüd sul ei jää muud üle, kui elada usust. Ja näha ning kogeda, kuidas Jumal sind kannab.
Ja vot see on mõte, mida Jumal läbi Uue Testamendi püüab meile edasi anda – Jumala tahe on, et me elaksime usust ning loodaksime Tema peale.
Palvetame:
Kallis Jumal, Sa oled maksnud väga kõrge hinna, et meid, inimesi, välja osta ning vabastada. „Vabaduseks on Kristus meid vabastanud. Püsige siis selles ja ärge laske endid jälle panna orjaikkesse,” ütleb Piibel.
Aga me tahame elada nii, nagu maailm meie ümber elab. Tahame ka kõiki neid ilusaid asju, mida raha eest osta saab. Et meie liha võiks nautida kõiki neid hüvesid, mida maailm naudib. Ja selle nimel on väga paljud meie hulgast loobunud vabadusest ning läinud vabatahtlikult võlaorjusesse.
Ja sellega oleme läinud otseselt vastuollu Sinu Sõnaga ja see on Sinu koguduse süü. Anna meile andeks. Näita meile teed välja. Me palume seda Jeesuse nimel, Aamen.