Peatükk 1
1 Paulus, Jeesuse Kristuse apostel Jumala tahtmisel, ja meie vend Timoteos – Korintoses olevale Jumala kogudusele ning kõigile pühadele kogu Ahhaias:
2 Armu olgu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt!
3 Õnnistatud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, halastuse Isa ja kõige julgustuse Jumal;
4 Kes lohutab meid kõigis meie viletsusis, et meie suudaksime lohutada neid, kes on mis tahes hädas, lohutusega, millega Jumal meid endid lohutab..
5 Sest otsekui meis on küllaga Kristuse kannatusi, nõnda ka meie lohutamine saab külluslikuks Kristuse kaudu.
Ja kui meid nüüd vaevatakse, on see teie lohutamiseks ja päästmiseks, ja on tõhus nende samade kannatuste talumiseks, mida meiegi kannatame; või kui meid lohutatakse, on seegi teie lohutamiseks ja päästmiseks.
7 Ja meie lootus teie suhtes on kindel, teades et nii nagu te olete osalised kannatustes, niisamuti olete ka osalised lohutuses.
8 Sest me ei taha, vennad, teid jätta teadmatusse meie hädade suhtes, mis tabasid meid Aasias – et meid survati mõõtmatult, üle jõu, nii palju et me sattusime isegi oma elu suhtes meeleheitesse.
9 Aga meil oli surmaotsus meie sees, et me ei usaldaks iseendid, vaid Jumalat, kes surnud üles äratab –
10 Kes päästis meid nii määratu suurest surmast ja päästab veelgi – keda me usaldame, et ta ka edaspidi päästab;
11 teie ka üheskoos aitate palves meie eest, et
12 Sest meie rõõmutsemine on see – meie südametunnistuse tunnistus, et meie eluviis maailmas, eriti aga teiega suunas, on olnud lihtsuses ja jumalikus siiruses; mitte lihalikus tarkuses, vaid Jumala armu kaudu
13 Sest me ei kirjuta teile ühtegi muud asja, kui vaid seda, mida te loete või mõistate; ja ma loodan, et tulevikus te mõistate kuni lõpuni.
14 Nagu te ka praegu olete meist osaliselt aru saanud – et Issanda Jeesuse päeval meie oleme teie rõõmutsemine, nii nagu teie ole ka meie rõõmutsemine.
15 Ja selles meelekindluses ma kavatsesin enne teie juurde tulla, et saaksite teisegi kasu;
16 Ning teie kaudu matkata Makedooniasse ja tulla Makedooniast uuesti teie juurde ning lasta teil mind saata teele Juudamaale.
17 Kui ma nüüd olin selliste kavatsustega, kas ma olin kergemeelne? Või need asjad, mida ma kavatsen, kas ma kavatsen liha järele, et minu juures oleks „jah, jah” ja „ei, ei”?
18 Aga nagu Jumal on ustav, siis meie sõna teie suhtes ei olnud „jah” ja „ei”.
19 Sest Jumala Poeg Jeesus Kristus, keda meie – mina ja Silvanus ja Timoteos – teie seas kuulutasime, ei olnud „jah” ja „ei”, vaid temas oli „jah”.
20 Sest kõik Jumala tõotused on Temas „jah”; ja Temas ka „Aamen” – meie läbi Jumalale kiituseks.
21 Nüüd see, kes meid koos teiega kinnitab Kristuses ning kes meid on võidnud, on Jumal;
22 Kes on meid ka pitseriga kinnitanud ning meile käsirahana andnud Vaimu meie südameisse.
23 Veelgi enam, ma kutsun Jumala tunnistajaks oma hinge vastu, et teie säästmiseks ei ole ma veel Korintosesse tulnud.
24 Mitte et me omaks ülemvõimu teie usu üle, vaid oleme teie rõõmu abilised – sest usu läbi te püsite
Peatükk 2
Aga ma olin eneses otsustanud, et ma ei tule taas teie juurde raskustundega.
2 Sest kui mina teen teid kurvaks, siis kes muu on see, kes teeb mind rõõmsaks, kui aga seesama, keda mina olen kurvastanud?
3 Ja ma kirjutasin just sellest asjast teile, et kui ma tulen, ma ei peaks saama kurvastust neilt, kelle üle ma peaksin rõõmutsema; olen teie kõigi suhtes enesekindel, et minu rõõm on teie kõikide rõõm.
Sest ma kirjutasin teile oma viletsuses ja südameahastuses koos paljude pisaratega – mitte selleks, et te peaksite kurvastama, vaid et te võiksite tunda armastust, mida mul on veelgi külluslikumalt teie suhtes.
5 Aga kui keegi on põhjustanud kurvastust, siis ta ei ole kurvastanud mind, vaid osaliselt – et ma ei ütleks liiga rängalt – teid kõiki.
6 Piisav on sellisele inimesele see karistus, mis ta paljude poolt on saanud.
7 Nii et vastupidiselt te pigem peaksite talle andestama ja lohutama teda – muidu üleliia kurbus võib sellise inimese alla neelata.
8 Seepärast ma palun teid, et te kinnitaksite oma armastust tema vastu.
9 Sel eesmärgil mina ka kirjutasin teile, et võiksin teid läbi katsuda, kas olete kõigis asjus sõnakuulelikud.
10 Kellele teie midagi andeks annate, sellele annan minagi – sest kui ma midagi andeks andsin, sellele kellele ma andeks andsin – teie pärast ma selle andestasin Kristuse isikus.
11 Et saatan ei saaks meist kasu – sest me ei ole teadmatuses tema plaanide suhtes.
12 Veelgi enam, kui ma tulin Troasse Kristuse evangeeliumi kuulutama ning Issandas oli mulle usk avatud,
13 Ei olnud mul vaimus rahu, sest ma ei leidnud oma venda Tiitust – ma lahkusin neist ja läksin sealt Makedooniasse.
Nüüd tänu Jumalale, kes alati paneb meid võidutsema Kristuses; ning teeb kõigis paigus meie kaudu avalikuks oma tunnetuse lõhna.
15 Meie oleme ju Kristuse hea lõhn Jumalale nii nende seas, kes päästetakse, kui ka nende seas, kes hukkuvad:
16 Ühtedele me oleme surmalõhn, mis viib surma; ja teistele elulõhn, mis viib ellu. Ja kes nendeks kõlbab?
17 Sest meie ei ole, nagu paljud, kes Jumala sõna korrumpeerivad, vaid me räägime siiruses, nagu Jumalast lähtudes, Jumala palge ees, Kristuses.
Peatükk 3
1 Kas me hakkame jälle iseendid soovitama? Või kas vajame, nagu mõned teised, soovituskirju teie jaoks; või soovituskirju teie käest?
2 Teie olete meie kiri, kirjutatud meie südameisse, kõigile inimestele tuntud ja loetav.
3 Teid on ilmselgelt kuulutatud olema Kristuse kiri, teenitud meie poolt; kirjutatud mitte tindiga, vaid elava Jumala Vaimuga; mitte kivilaudadele, vaid lihastele südamelaudadele.
4 Ja selline usaldus on meil Kristuse kaudu Jumala peale –
5 Mitte, et me oleksime iseenesest võimelised midagi mõtlema, nagu iseenesest, vaid meie võime on Jumalalt,
6 Kes on meid ka teinud võimeliseks olema uue testamendi teenistujad; mitte kirjatähe, vaid vaimu – sest kiritäht tapab, aga vaim annab elu.
7 Aga kui surma teenistus, mis oli kirjutatud ja raiutud kividesse, oli hiilgav – nii et Iisraeli lapsed ei võinud püsivalt vaadata Moosese palet ta palge hiilguse pärast; ja see hiilgus pidi ära kaduma –
8 Kuidas ei peaks vaimu teenistus olema veelgi hiilgavam?
9 Sest kui hukkamõistu teenistusel oli hiilgus, siis kui palju enam õigeksmõistmise teenistus ületab seda hiilguse poolest.
10 Sest isegi sellel, mis oli tehtud hiilgavaks, ei olnudki enam hiilgust selle, ülevama hiilguse tõttu.
11 Sest kui see, mis peab kaduma, oli hiilgav, kui palju enam on hiilgav see, mis jääb.
12 Nähes, et meil on selline lootus, me kasutame oma kõnes suurt lihtsust.
13 Ega tee nii, nagu Mooses, kes pani loori üle oma näo, et Iisraeli lapsed ei saaks püsivalt vaadata selle lõppu, mis kaob –
14 Aga nende meeled olid pimestatud – sest kuni tänase päevani jääb see loor vana lepingu lugemisel ära võtmata; see loor võetakse ära Kristuses.
15 Aga kuni tänase päevani, kui Moosest loetakse, on see loor nende südame peal.
16 Siiski, kui süda pöördub Issanda poole, siis see loor saab ära võetud.
17 Nüüd, Issand on see Vaim – ja kus on Issanda Vaim, seal on vabadus.
18 Aga meie kõik, kes me katmata palgega vaatleme Issanda auhiilgust otsekui peeglist, muudetakse samasuguseks kujuks auhiilgusest auhiilgusesse, otsekui Issanda Vaimu poolt.
Peatükk 4
1 Seega, nähes, et meil on selline teenistus, nii nagu me armu oleme saanud, me ei minesta;
2 Vaid oleme loobunud ebaaususe peidetud asjadest, ei käi salakavaluses ega käsitse Jumala sõna petlikult; vaid tõe ilmsikstoomisega me asetame iseendid iga inimese südametunnistuse ette Jumala ees.
3 Aga kui meie evangeelium on peidetud, siis see on varjatud neile, kes on kadunud –
4 Kelle uskmatud meeled selle maailma jumal on pimestanud,et neile ei paistaks Kristuse aulise evangeeliumi valgus, kes on Jumala kuju.
5 Sest meie ei kuuluta iseendid, vaid Issandat Kristust Jeesust – ja meid endid kui teie sulaseid Jeesuse pärast.
6 Sest Jumal, kes käskis valgusel särada pimedusest, on säranud meie südameis, et anda tunnetuse valgust Jeesuse Kristuse isikus olevast Jumala auhiilgusest.
7 Aga meil on see aare maistes astjates, et väe täiuslikkus oleks Jumalast ja mitte meist.
8 Meid vaevatakse igast küljest, aga me ei ole ahastuses; me oleme nõutud, aga mitte meeleheitel;
9 Tagakiusatud, aga mitte hüljatud; maha tõugatud aga mitte purustatud.
10 Kandes alati Jeesuse Kristuse suremist oma ihus, et ka Jeesuse elu meie pandaks avalduma meie ihus.
11 Sest meid, kes me elame, antakse alati surma Jeesuse pärast, et ka Jeesuse elu pandaks avalduma meie surelikus ihus.
12 Seega surm töötab meie sees, aga elu teie sees.
13 Meie, omades sedasama usu vaimu – vastavalt sellele kuidas on kirjutatud; „Ma uskusin ja seepärast ma olen rääkinud” – ka meie usume ja sellepärast me ka räägime;
14 Teades, et see, kes äratas Issanda Jeesuse üles, äratab ka meid üles Jeesuse läbi ning asetab koos teiega enese ette.
15 Sest kõik asjad on teie pärast, et rohke arm võiks läbi paljude toodud tänu saada uuesti Jumala auks.
16 Seetõttu me ei nõrke, vaid ehkki meie väline inimene hukkub, sisemist inimest uuendatakse päev-päevalt.
17 Sest meie kerge viletsus, mis on vaid hetkeks, töötab meie jaoks väga palju suurema ja igavese auhiilguse kaalu;
18 Ajal, mil meie ei vaata nähtavatele asjadele, vaid nähtamatutele; sest nähtavad asjad on ajutised, nähtamatud asjad aga igavesed.
Peatükk 5
1 Sest me teame, et kui meie maine telkhoone ära lahustub, on meil Jumala hoone, hoone mis ei ole kätega tehtud, vaid igavene, taevastes.
2 Sest sellesinases me oigame, igatsedes saada riietatud eluasemega, mis on pärit taevast.
3 ometi nõnda, et olles riietatud meid kord ei leitaks olevat alasti.
4 Sest meie, kes me oleme selles telgis, oigame olles koormatud – mitte selleks, et meid lahti riietatakse, vaid et meid just riietataks – et elu neelaks alla surelikuse.
5 Nüüd tema, kes meid lõi just selle asja tarvis, on Jumal, kes on ka meile andnud Vaimu garantii.
6 Seepärast me oleme alati enesekindlad, teades et sel ajal kui me kodus oleme ihus, oleme Issanda juurest ära –
7 (Sest me käime usus, mitte nägemises)
8 Me oleme enesekindlad – ma ütlen – ja valmis pigem ära olema ihust ning olema Issanda juures.
9 Seepärast me näeme vaeva, et kas me oleme kohal või ära, võiksime olla tema poolt vastu võetud.
10 Sest me kõik peame ilmuma Kristuse kohtujärje ette – et igaüks saaks selle järgi, mida ta on oma ihus teinud, olgu see hea või halb.
11 Et me nüüd teame, mis on Issanda kartus, me veename inimesi; aga Jumalale me oleme tuntud; ja ma loodan, et oleme
12 Sest me ei soovita jälle endid teie ees, vaid anname teile võimaluse hiilata meie asemel, et teil oleks midagi vastata neile, kes hiilgavad sellega, mis on silma ees, aga mitte sellega, mis on südames.
13 Sest kui me oleme arust ära, siis see on Jumalale; või kui me oleme kaine meelega, siis see on teie jaoks.
14 Sest Kristuse armastus piirab meid – sest me hindame selliselt, et kui üks suri kõigi eest, siis kõik surid –
15 Ja et ta suri kõigi eest, et need, kes elavad, ei elaks enam enestele, vaid temale, kes suri nende eest ja tõusis uuesti üles.
17 Seetõttu me siitpeale ei tunne ühtki inimest liha poolest; sest ehkki ma oleme tundnud Kristust liha poolest, siis nüüd siitpeale me ei tunne teda enam nõnda.
Niisiis: kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu – vanad asjad on surnud, vaata, kõik asjad on uueks saanud.
18 Ja kõik asjad on Jumalast, kes on meid iseenesega Jeesuse Kristuse läbi ning on meile andnud lepitusameti.
19 See on, et Jumal oli Kristuses, lepitades maailma iseenesega, ega arvestanud neile nende üleastumisi, ning on usaldanud meile leipitussõna.
20 Nüüd siis me oleme Kristuse saadikud, otsekui oleks Jumal anunud teid meie kaudu – me palume teid Kristuse asemel: laske endid lepitada Jumalaga.
21 Sest tema on teinud selle, kes midagi ei teadnud patust, patuks meie pärast, et meid võidaks teha Jumala õiguseks tema sees.
Peatükk 6
1 Meie siis kui tema kaastöölised, anume samuti teid, et te Jumala armu asjata vastu ei võtaks.
2 (Sest tema ütles: Ma olen sind kuulnud sobival ajal ja aidanud päästepäeval!” Vaata, nüüd on soodus aeg, vaata, nüüd on päästepäev.)
3 Mitte andes üheski asjas põhjust pahanduseks, et meie teenistust ei süüdistataks –
4 Vaid kõigis asjus näitame endid, kui Jumala töötegijad – suures kannatlikuses, kannatustes, vajadustes, hädades.
5 piitsahoopide all, vangistustes, mässudes, töötegemistes, valvamistes, paastumistes,
6 Läbi puhtuse, tunnetuse, läbi pika meele, lahkuse, läbi Püha Vaimu, läbi silmakirjatesematu armastuse,
7 Läbi tõe sõna, läbi Jumala väe, läbi õiguse sõjavarustuse paremas ja vasakus käes,
8 Läbi au ja teotuse, kurja kõne all ja hea all, kui petised ja siiski õiged
9 Kui tundmatud ja samas siiski hästi tuntud; kui surevad, ja vaata, me elame; kui karistatud, kuid mitte surmatud;
10 Kui kurvastatud ja siiski alati rõõmutsejad; kui vaesed ja siiski tehes paljusid rikkaks; kui need kellel pole midagi, ja siiski omades kõike.
11 Oo, te korintlased, meie suu on avatud teile, meie süda on avardunud.
12 Teil ei ole kitsas meie sees, vaid teil on kitsas teie endi soolestikus.
13 Nüüd selle tasakaalustamiseks – ma räägin otsekui oma lastele – olge ka teie avardunud.
14 Ärgu te olgu ebavõrdselt seotud kokku ühte ikkesse uskmatutega – sest mis osadust on õigusel ülekohtuga? Ja mis osadust on valgusel pimedusega?
15 Ja millist üksmeelt on Kristusel Beliariaga? Või mis osa on sellel, kes usub, uskmatuga?
16 Ja milline kokkulepe on Jumala templil ebajumalatega? Sest teie olete elava Jumala tempel,nõnda nagu Jumal on ütelnud: „Kord ma hakkan elama nende sees ja käima nende sees ning siis ma olen nende Jumal ja nemad on siis minu rahvas.”
17 Seepärast tulge nende seast välja ja eralduge, ütleb Issand, ja ärge puudutage roojast asja, ja ma võtan teid vastu.
18 Ja siis ma olen teile Isaks, Ja teie olete siis minu pojad ja tütred, ütleb Kõigeväeline Issand.
Peatükk 7
1. Omade seega selliseid tõotuseid, kallilt armsad, siis puhastageme endid kogu ihu ja vaimu räpasusest, täiustades pühadust Jumala kartuses.
2 Võtke meid vastu; me ei ole ühelegi inimesele ülekohut teinud, me ei ole ühtegi inimest rikkunud, me ei ole ühtegi inimest petnud.
3 Ma ei räägi seda selleks, et teid hukka mõista – sest ma olen öelnud, et teie olete meie südameis, et surra ja elada koos teiega.
4 Suur on mu kõnejulgus teie ees, suur on mu ülistus teie suhtes – ma olen täidetud trööstiga, ma olen ülimalt rõõmus kogu meie viletsuses.
5 Sest kui me tulime Makedooniasse, ei olnud meie lihal rahu, sest meid vaevati iga külje pealt – väljaspool olid võitlused, seespool aga hirmud.
6 Siiski Jumal, kes lohutab neid, kes on maha tõugatud, lohutas meid Tiituse tulekuga;
7 Ja mitte ainult tema tulekuga, vaid ka lohutusega, millega teie teda lohutasite, kui ta rääkis meile teie tõemeelsest soovist, teie leinamisest, teie tulihingelisest meelest meie suhtes; nii et ma veelgi rohkem rõõmutsesin.
8 Sest olgugi, et ma tegin teid oma kirjaga kurvaks, ma ei kahetse; kuigi ma kahetsesin – sest ma tajun, et seesama kiri on teinud teid kurvaks, ehkki mitte rohkemaks, kui vaid mõneks ajaks.
9 Nüüd ma rõõmutsen, mitte sellepärast et teid kurvaks tehti, vaid et te kurvastasite meeleparanduseks – sest teid tehti kurvaks jumalakartliku viisi järgi, selliselt et te ei saanud meie poolt mingit kahju.
10 Sest Jumalale meelepärane kurvastus toob esile meeleparanduse päästeks, mida ei kahetseta, maailma kurvastus toob aga esile surma.
11 Sest vaadake, just see, et te Jumalale meelepäraselt kurvastasite, millise ettevaalikuse see teis sepitses, jah, millise enesepuhastuse, jah, millise viha ebaõigluse vastu, jah, millise kartuse, jah, millise tohutu igatsuse, jah, millise innukuse, jah, millise kättemaksu! Selles suhtes olete kõigis asjus tõestanud endid puhtad olevat.
12 Seega, ehkki ma kirjutasin teile, ei teinud ma seda selle kaitseks, kes tegi ülekohut, ega selle kaitseks, kes kannatas ülekohut, vaid et meie hoolitsus teie eest Jumala ees saaks teile nähtavaks.
13 Seega me olime trööstitud teie trööstis. — jah, ja rõõmustasime veel ülemäära rohkem Tiituse rõõmu pärast, sest tema vaim sai värskendatud teie kõikide poolt.
14 Sest kui mina olen temale midagi teist kiidelnud, siis mul ei ole häbi; vaid nii nagu me kõiki asju oleme teile rääkinud tõe sees, nii on ka meie kiitlemine Tiituse ees leitud tõe seest.
15 Ja tema sisemine kiindumus teie suhtes on veelgi külluslikum, kui tal on meeles teie kõikide sõnakuulelikkus, kuidas te kartuse ja värinaga teda vastu võtsite.
16 Seepärast ma rõõmutsen, et mul on kõigis asjus teie vastu usaldus.
Peatükk 8
1 Veelgi enam, vennad, me teeme teile teatavaks armu, mille Jumal on kinkinud Makedoonia kogudustele;
2 Kuidas keset suurt viletsuse katsumust nende rõõmu küllus ja nende sügav vaesus kasvasid nende südamlikkuse rikkuseks.
3 Sest nad andsid jõudu mööda – ma tunnistan seda, jah, isegi üle oma jõu olid nad valmis andma;
4 Paludes meid suure anumisega, et võtaksime vastu anni ja nende osaduse pühade teenimisel.
5 Ja seda nad tegid, mitte nii nagu me lootsime, vaid esiteks andsid nad iseendid Issandale, ja siis Jumala tahtel meile.
6 Niivõrd, et me soovisime Tiituselt, et nii nagu ta oli alustanud, nii ta võiks ka lõpetada selle armu teis.
7 Seega, nii nagu te olete külluses kõiges – usus, ja kõnes, ja tunnetuses, ja kõiges hoolsuses, ja teie armastuses meie vastu, vaadake et olete külluses ka selles armus.
8 Ma ei räägi seda käsu järgi, vaid vastavalt teiste usinusele võimaluste ärakasutamisel, ning et tõestada teie armastuse siirust.
9 Sest te teate meie Issanda Jeesuse Kristuse armu, et kuigi ta oli rikas, siis teie pärast sai ta vaeseks, et teie tema vaesuse läbi võiksite olla rikkad.
10 Ja siin ma anna teile oma nõu; sest see on kasuks teile, kes aasta tagasi, enne teisi olite alustanud – mitte ainult tegema, vaid olema ka valmis
11 Nüüd seepärast viige täide oma tegemine; et nii nagu teil oli valmidus tahta, nii võiks olla ka tegemine lähtuvalt sellest, mis teil on.
12 Sest kui on olemas valmisolek, siis see on vastuvõetav vastavalt sellele, mis inimesel on; ja mitte selle järgi, mida tal ei ole.
13 Sest ma ei mõtle seda, et teiste inimeste olukorda kergendada ja teid koormata –
14 Vaid tasakaalustuseks, et teie küllus võiks praegusel ajal olla abiks nende puudusele; et nende küllus võiks samuti olla abiks teie puudusele – et oleks tasakaal –
15 Nii nagu on kirjutatud: „Sellel, kes oli kogunud palju, ei olnud midagi üle; ja sellel, kes oli kogunud vähe, ei olnud puudu.”
16 Aga tänu Jumalale, kes pani Tiituse südamesse sellesama tõsise hoole teie suhtes.
17 Sest tõesti ta võttis kuulda manitsust; kuid olles enesekindlam, ta omast tahtest läks teie juurde.
18 Ja me oleme koos temaga saatnud venna, keda evangeeliumi kuulutamisel kiidetakse kõigis kogudustes.
19 Ja mitte ainult seda, vaid kes oli ka koguduste poolt valitud reisima koos meie ja selle annetusega, mida meie oleme hallanud Issanda enese auks; ja teie valmisoleku tõenduseks –
20 Vältides, et ükski inimene ei süüdistaks meid selle rohke anni suhtes, mida oleme hallanud –
21 Võimaldades ausate asjade tarvis, mitte ainult Issanda silma ees, vaid ka inimeste silma ees.
22 Ning me oleme koos nendega saatnud oma venna, kelle me sageli ja mitmetes asjades innuka oleme leidnud olevat ja kes on nüüd veel palju innukam selle suure usalduse tõttu, mis minul on teie suhtes.
23 Kui keegi küsib Tiituse kohta, siis tema on minu kaaslane ja kaastööline teie suhtes – või kui meie vendade kohta küsitakse, siis nemad on koguduste sõnumiviijad ning Kristuse auhiilgus.
24 Seepärast näidake neile – koguduste ees – tõestus oma armastusest ja sellest, et meie kiitlemine teist on tõsi.
Peatükk 9
1 Mis puudutab pühade teenimist, siis sellest on mul üleliigne teile kirjutada –
2 Sest ma tean teie meele valmisolekut, mille pärast ma teist ka kiitlen neile Makedoonias – et Ahhaia oli aasta tagasi valmis; ja et teie innukus on väga paljusid üles õhutanud.
3 Siiski ma olen saatnud need vennad, et meie kiitlemine teist selles suhtes ei oleks asjatu; vaid – nagu ma ütlesin – te võiksite olla valmis.
4 Sest kui nad peaksid juhuslikult minuga Makedooniast kaasa tulema ja leiavad teid ettevalmistamata, meie (et me ei ütleks – teie) ei jääks häbisse sellessamas enesekindlas kiitlemises.
5 Seepärast ma mõtlesin olevat vajaliku tungivalt õhutada vendi, et nad läheksid meie eel teie juurde ja valmistaksid eelnevalt ette teie helduseanni; et see võiks olla valmis, kui helduseand ja mitte kui ihnutsemine.
6 Aga seda ma ütlen – See kes kasinalt külvab, lõikab samuti kasinalt; ja see kes heldelt külvab, see ka lõikab rikkalikult.
7 Iga inimene vastavalt sellele, kuidas ta oma südames eesmärgi on seadnud; mitte vastumeelselt ega sunniviisil – sest Jumal armastab rõõmsat andjat.
8 Ning Jumal on võimeline muutma kõik armu teie suhtes külluslikuks; et teil kõigis asjus oleks kõike piisavalt ning oleksite rikkad iga hea töö jaoks.
9 (Nii nagu on kirjutatud: „Ta on jaganud üle maa; ta on andnud vaestele – tema õigus püsib igavesti.”
10 Nüüd tema, kes annab seemet külvajale, annab ka leiba teile toiduks; ja paljundab teie poolt külvatud seemne ning kasvatab teie õiguse vilja)
11 Olles kõiges rikastatud kõigeks helduseks, mis meie läbi kutsub esile tänu Jumalale.
12 Sest selle teenimistöö haldamine mitte ainult ei rahulda pühade puudust, vaid on ka rikkalik tänu paljudele tänuavaldustele Jumala suunas;
13 Sel ajal kui nad selle, meie katsetatud teenimistöö tõttu ülistavad Jumalat, et te endid avalikult olete allutanud Kristuse evangeeliumile; ja et te vabatahtlikult ande olete jaganud – nii neile kui kõigile inimestele;
14 Ja tänu palvetele teie eest, milledes nad igatsevad teie järele selle ülevama Jumala armu tõttu teie sees.
15 Tänu olgu Jumalale tema ütlematu suure anni eest.
Peatükk 10
1 Nüüd mina Paulus ise anun teid Kristuse tasaduse ja õrnuse läbi, kes ma kohal, teie keskel olles olen alandlik, aga ära olles julge teie suhtes –
2 Aga ma anun teid, et ma ei peaks kohal olles olema julge selle enesekindlusega, millega ma mõtlen julge olla mõnede vastu, kes arvavad meist, et me käime liha järele.
3 Sest ehkki me käime lihas, me ei sõdi liha järele –
4 (Sest meie võitluse relvad ei ole lihalikud, vaid Jumala läbi vägevad kindlustuste mahakiskumiseks;)
5 Paisates maha kujutlusvõime pildid, ja iga kõrge asja, mis tõstab enese Jumala tunnetuse vastu; ning võttes vangi iga mõtte Kristuse sõnakuulelikkuse alla;
6 Ning omades valmidust maksta kätte igasugusele sõnakuulmatusele, kui teie sõnakuulelikkus on täide saadetud.
7 Kas te vaatate asjadele nende välise väljanägemise järele? Kui keegi inimene usaldab ennast, et tema on Kristuse oma, siis las ta mõtleb ka seda, et nii nagu tema on Kristuse oma, täpselt samuti oleme ka meie Kristuse omad.
8 Sest isegi kui ma kiitleksin mõnevõrra rohkem meie meelevallast, mille Issand on andnud meile ülesehitamiseks ja mitte teie hävitamiseks, ma ei jääks häbisse –
9 Et ei jääks muljet, nagu ma hirmutaksin teid oma kirjadega.
10 Sest nad ütlevad: „Tema kirjad on kaalukad ja võimsad; aga tema ihulik kohalolek on nõrk ning tema kõne on põlastusväärne.
11 Las seesugune mõelda, et sellised nagu me ära olles oleme kirjade läbi sõnas, sellised me oleme oma tegudes ka siis, kui me tulevikus kohal oleme.
12 Sest meie ei julge ennast tähtsaks pidada ega võrrelda endid mõningatega, kes ennast ise kiidavad – aga nad mõõdavad endid iseenestega; ja võrreldes iseendid enestega ei ole nad targad.
13 Aga meie ei kiitle asjadest, mis on väljaspool meie mõõtu; vaid vastavalt sellele mõõdule, mille Jumal meile on jaganud; mõõdule, millega ulatuda isegi teieni.
14 Sest me ei venita endid üle meie mõõdu, otsekui me ei oleks ulatunud teieni – sest me oleme Kristuse evangeeliumi kuulutamisega tulnud nii kaugele, isegi teieni –
15 Ilma kiitlemata neist asjust, mis on väljaspool meie mõõtu – see on, teiste inimeste tööst; kuid omades lootust, kui teie usk on kasvanud, et ka meie saame teie poolt rikkalikult avardatud vastavalt meie mõõdule,
16 Et kuulutada evangeeliumi teist kaugemale jäävates piirkondades, ja mitte kiidelda asjust, mis on teise inimese mõjualal, ehkki meile kättesaadavad.
17 Aga see, kes kiitleb, las ta kiitleb Issandas.
18 Sest mitte see ei ole heaks kiidetud, kes ennast ise kiidab, vaid keda Issand heaks kiidab.
Peatükk 11
1 Ma soovin, et te koos minuga võiksite natuke sallida mind minu rumaluses – Ja tõesti, ta sallitegi minuga.
2 Sest ma olen armukade teie pärast jumaliku armukadedusega – olen ma ju teid kihlanud üheleainsale mehele, et võiksin teid esitada Kristusele, kui süütut neitsit.
3 Aga ma kardan, et kuidagimoodi, nii nagu madu pettis Eevat oma kavalusega, nii ka teie meeled saavad rikutud ning eemale lihtsusest, mis on Kristuses.
4 Sest kui see, kes tuleb kuulutama teist Jeesust, keda meie ei ole kuulutanud; või kui te võtate vastu teise vaimu, mida te ei ole saanud; või teise evangeeliumi, mida te ei ole tunnustanud, siis te seda küll salliksite.
5 Sest ma arvan, et ma ei jäänud karvavõrd maha neist kõige tähtsamaist apostlitest.
6 Aga ehk ma olen küll treenimata kõnes, ei ole ma seda teadmiste poolest, vaid meid on kõigis asjus tehtud läbinisti tehtud avalikuks teie seas.
7 Kas ma olen sooritanud kuriteo, alandades ennast, et teie võiksite saada ülendatud – sest ma kuulutasin teile ilma tasuta Jumala evangeeliumi?
8 Ma röövisin teisi kogudusi, võttes neilt palka, et teid teenida.
9 Ja kui ma olin teie juures ning puuduses, ei olnud ma ühelegi inimesele võlgu – sest see, mis minul oli puudu, andsid vennad, kes tulid Makedooniast; ja kõigis asjus ma olen hoidunud olemast teile koormaks ja nii ma hoian ennast ka edasi.
10 Nii nagu Kristuse tõde on minu sees, ei tõkesta ükski inimene mind sellest kiitlemisest Ahhaia piirkondades.
11 Miks? Kas sellepärast, et ma ei armasta teid? Jumal teab.
12 Aga mida ma teen, seda ma teen ka edasipidi, et lõigata ära võimaluse neil, kes igatsevad võimalust olla meiega võrdselt tunnustatud neis asjus, millest nemad kiitlevad.
13 Sest need on valeapostlid, petised töötegijad, kes endid moondavad Kristuse apostleiks.
14 Ja pole ka ime; sest saatan ise on moondunud valguseingliks.
15 Seega ei ole suur asi, kui tema abilised on samuti moondunud õiguse teenistujateks; kelle lõpp on vastavalt nende tegudele.
16 Ma ütlen veel kord: ärgu ükski inimene mõelgu mind rumala olevat; aga kui siiski, siis võtke mind vastu, kui rumala – et saaksin iseenesest natuke kiidelda.
17 See, mida ma räägin, ma ei räägi Issanda järgi, vaid otsekui rumaluses, selles enesekindlas kiitlemises.
18 Nähes, et paljud kiitlevad liha poolest, siis kiitlen minagi.
19 Sest te hea meelega sallite rumalaid, nähes, et ise olete targad.
20 Sest te sallite, kui keegi teid orjastab, kui keegi teid alla neelab, kui keegi teilt võtab, kui keegi ennast ise ülendab, kui keegi teile näkku lööb.
21 Oma häbiks ma räägin, otsekui me oleksime olnud nõrgad. Aga kui keegi milleski on enesekindel – ma räägin rumalalt – selles olen ka mina enesekindel.
22 Kas nad on heebrealased? Olen minagi. On nad iisraellased? Olen minagi. On nad Aabrahami sugu? Olen minagi.
23 On nad Kristuse teenistujad? – ma räägin, kui rumal – Mina olen rohkem. Töös rohkem, piitsahoopides üle mõõdu, sagedamini vanglates, sagedasti surmasuus.
24 Juutidelt ma sain viis korda ühe piitsahoobi alla nelikümne.
25 Kolm korda on mind vitsega pekstud, ühe korra on mind kividega visatud, kolm korda olen laevahukku talunud, terve öö ja päeva ma olen olnud veesügavuses;
26 Sageli teekondadel, hädaohtudes vete käes, hädaohtudes röövlite käes, hädaohtudes mu oma kaasmaalaste poolt, hädaohtudes paganate poolt, hädaohtudes linnas, hädaohtudes metsikus looduses; hädaohtudes merel, hädaohtudes valevendade seas,
27 Väsimuses ja valus, sagedasti valvamistes, näljas ja janus, sagedasti paastumistes, külmas ja alastiolekus.
28 Lisaks neile asjadele, mis on väljaspool ja mis iga päev mu peale tulevad, lisaks hool kõigi koguduste eest.
29 Kes on nõrk ja mina ei ole nõrk? Kes on haavunud ja mina peaks süttima?
30 Kui mul on vaja au, siis ma kiitlen neist asjust, mis puudutavad minu nõrkusi.
31 Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes on kiidetud igavesti, teab, et ma ei valeta.
32 Damaskuses valvas kuningas Aretase kuberner koos sõjaväeosaga damasklaste linna, soovides mind kinni võtta –
33 Ja läbi müüris oleva akna lasti mind korvi sees alla ning ma pääsesin tema käest.
Peatükk 12
1 Kahtlemata ei ole minu jaoks otstarbekas hiilata. Ma tulen nägemuste ja Issanda ilmutuste juurde.
2 Rohkem kui neliteist aastat tagasi ma teadsin inimest Kristuses (kas ihus, ma ei oska öelda; või ihust väljas, ma ei oska öelda – Jumal teab); see inimene tõmmati üles kolmandasse taevasse.
3 Ja ma teadsin sellist inimest (kas ihus, või ihust väljas, ma ei oska öelda – Jumal teab);
4 Kuidas ta tõmmati üles paradiisi ning kuulis räägitamatuid sõnu, mis ei ole inimesele seaduslik ütelda.
5 Sellest inimesest ma kiitlen – aga iseenesest ma ei kiitle muuga, kui oma nõtrustest.
6 Sest ehkki ma sooviksin kiidelda, ei oleks ma rumal; sest ma räägin tõtt – Aga nüüd ma hoidun sellest, et keegi ei mõtleks minust üle selle, mida ta mind näeb olevat, minust kuuleb.
7 Ja et ma läbi rikkalike ilmutuste ei saaks ülemäära ülendatud, on mulle antud liha sisse okas, saatana käskjalg mind peksma, et ma ei saaks ülemäära ülendatud.
8 Selle asja pärast ma olen kolm korda Issandat palunud, et see minust lahkuks.
9 Ja tema ütles mulle: „Minu arm on sulle piisav – sest minu vägi tehakse nõrkuses täiuslikuks!” Seepärast ma kõige hea meelega kiitlen pigem oma nõtrustest, et Kristuse vägi võiks minu peal puhata.
10 Seepärast ma naudin nõtrustes, etteheidete all, vajadustes, tagakiusamistes, ahastuses Kristuse pärast – sest kui ma olen nõrk, siis ma olen tugev.
11 Ma olen kiitlemises saanud rumalaks; teie olete mind sundinud – sest mina oleksin pidanud saama kiitust teilt: sest mitte milleski ei ole ma maas kõige tähtsamaist apostleist, ehk ma küll ei ole midagi.
12 Tõesti apostli tunnustähed olid teie seas täide saadetud kõige kanntalikkusega, tunnustähtede ja imede ja vägevate tegudega.
13 Sest mis on see, milles te olite teistest kogudustest kehvemad, väljaarvatud see, et mina ise ei olnud teile koormaks? Andke mulle see süü andeks.
14 Vaata, juba kolmandat korda ma olen valmis tuleme teie juurde; ja ma ei ole siis teile koormaks – sest ma ei otsi teie oma, vaid teid endid – sest lapsed ei peaks koguma vanemate heaks, vaid vanemad laste heaks.
15 Ja mina väga hea meelega kulutan ja lasen ennast kulutada teie heaks; ehkki mida rikkalikumalt mina teid armastan, seda vähem mind armastatakse.
16 Aga olgu nii, mina teid ei koormanud – siiski, olles kaval, ma püüdsin teid kavalusega kinni.
17 Kas ma kellegi kaudu neist, keda läkitasin teie juurde, lõikasin teist mingit kasu?
18 Mina soovisin Tiitust, ja koos temaga saatsin venna. Kas Tiitus lõikas kasu teist? Kas me ei käinud samas vaimus? Kas me ei käinud ühte sammu?
19 Taas, kas te mõtlete, et me vabandame endid teie ees? Me räägime Kristuses Jumala ees – aga me teeme kõiki asju, kallid, teie ehitamiseks
20 Sest ma kardan, et kui ma tulen, ma ei leia teid sellisena, nagu ma tahaksin; ja et mind leitakse teie suhtes sellisena, nagu te ei tahaks – et ei tekiks vaidlusi, kadestamisi, viha, tülisid, tagarääkimisi, sosistamisi, õhku täisminemisi, agiteerimisi
21 Ja et, kui ma taas tulen, minu Jumal ei alandaks mind teie seas ja ma peaks kurvastama mitme pärast, kes on juba pattu teinud ega ole kahetsenud rüvedust, hoorust ja kiimalust, mille nad on toime pannud.
Peatükk 13
1 See on kolmas kord, kui ma olen tulemas teie juurde. Kahe või kolme tunnistaja suu läbi saab iga sõna rajatud.
2 Ma ütlesin teile varem ja ütlen ette ära, otsekui ma oleksin teisel korral teie juures; ja praegu eemal olles ma kirjutan neile, kes enne on pattu teinud, ja kõikidele teistele, et kui ma jälle tulen, ma ei säästa –
3 Sest te otsite tõestust, et Kristus, kes ei ole nõrk teie suhtes, vaid vägev teie sees, räägib minus.
4 Sest ehkki ta oli nõrkuse läbi risti löödud, ometi ta elab Jumala väest. Sest ka meie oleme nõrgad tema sees, aga elame koos temaga Jumala väest teie jaoks.
5 Katsuge iseendid läbi, kas te olete usus; Uurige ennast. Või te ei tunne endi kohta, et Jeesus Kristus on teie sees? Või muidu olete kõlbmatud.
6 Aga ma loodan, et te tunnete ära, et meie ei ole kõlbmatud.
7 Nüüd ma palume Jumalat, et te ei teeks ühtki kurja; mitte et meie näiksime kõlvulised, vaid et teie teeksite, mis on aus, ehkki meie oleme otsekui kõlbmatud.
8 Sest me ei saa teha midagi tõe vastu, vaid üksnes tõe poolt.
9 Sest me oleme rõõmsad, kui meie oleme nõrgad ja teie olete tugevad – ja seda ma ka soovime, isegi teie täiuslikkus.
10 Seepärast ma kirjutan eemal olles neid asju, et ma teie juures olles ei peaks kasutama rangust selle meelevalla järgi, mille Issand on andnud minule ehitamiseks ja mitte hävitamiseks.
11 Lõppeks, vennad, hüvasti. Olge täiuslikud, olge julgustatud, olge üksmeelsed, elage rahus; ning armastuse ja rahu Jumal on siis teiega.
12 Tervitage üksteist püha suudlusega
13 Kõik pühad tervitavad teid.
14 Issanda Jeesuse Kristuse arm ja Jumala armastus, ja Püha Vaimu osadus olgu teie kõikidega. Aamen.