Kas Anu Pahka surmalaager ikka aitab surmahirmu võita? Või mis aitab?

Viimastel päevadel on peavoolumeedias laineid löömas “Selgeltnägijate tuleproovi võitnud” Anu Pahka korraldatavad surmalaagrid.

Miks ta neid korraldab?

Sest inimesed kardavad surra.

Ohhoo! Näed… Nii et siis…

…Mitte ainult Inglismaa kuulus poplaulja Ozzy Osbourne (aka “Pimeduse prints”) ei tunne hirmu surma ees. Ka eestlased tunnevad surmahirmu.

Aga erinevalt pimeduse printsist, kes peab surmakartuse eest Ameerikast Inglismaale põgenema, ei ole eestlastel vaja kuhugi põgeneda…

…Sest üllatus-üllatus…

…Eestis korraldatakse surmalaagreid, kus surmahirm siis väidetavalt võidetakse.

Kas ikka võidetakse?

Mis see Anu Pahka seal surmalaagrites siis teeb? Õpetab laagrilisi surma mitte kartma ja sellega sina peale saama (ehk siis sõbraks saama).

Ja kuidas ta siis seda õpetab? Muuhulgas kaevab laagriline endale ise haua ning siis heidab kirstu ning muld visatakse peale. Nõnda saab siis inimene isikliku kogemuse, et mis tähendab elu lõppedes kirstus olla.

Veider!

Kui inimese füüsiline elu Maa peal lõpeb ja hing kehast väljub, ega siis keha enam tea, kui mugav või ebamugav tal seal hauas olla on.

Näiteks on ammu ära tõestatud, et valdav enamus majapidamises tekkivast olmetolmust on inimese nahk. Ehk siis see on osa meie füüsilisest ihust. Ja mis me siis teeme selle olmetolmuga? Võtame tolmuimeja ning imeme selle tolmu kokku.

Aga ega me ei sellepärast tolmuimejasse ronima, et kogeda, mida nüüd need minu surnud nahaliblekesed seal tolmukotis tunda võivad.

Samuti ei pea me peadpidi prügikasti ronima, et kogeda, mida minu juuksuris äralõigatud juuksed (osa minust) prügikastis tunda võivad.

Aga inimestel on surmahirm – tõeline hirm surma ees ja midagi peab sellega tegema.

Kuidas siis võita surmahirmu?

Kallis lugeja, las ma ütlen sulle – eriti kui sa tunned hirmu surma ees – Ei võida sa seda hirmu mingisuguses surmalaagris. Ega aita sind ka see, kui sa vikatimehega sõbraks saad.

Aga on üks, kes aitab. Jumal, kes inimese on loonud.

Jumala Sõna on öelnud, et patu tagajärjel “surm on tunginud kõikidesse inimestesse.” Ja seepärast aegade algusest saadik (Aadamast-Eevast alates) ei pääse ükski inimene selle käest.

Aga Jumalal on ka lahendus, et inimest päästa surmast. Nii maisest surmast, kui ka igavesest (kus inimene oma pattude pärast igaveseks põrgusse heidetakse).

Ja see on põhjus, miks Jumal andis oma Poja, kes sündis siia maailma ning kellele pandi nimeks Jeesus. Ning kes läks ja suri meie pattude eest ristipuul…

…Ja kelle Jumal kolmandal päeval surnuist üles äratas…

Ja kuula nüüd!

Ja vaata selle kaudu – Jeesuse ristisurma ning surnuist ülestõusmise läbi – Jeesus võitis ühe korra ja alatiseks ära selle, mida sina kardad – surma!

JEESUSE ÜLESTÕUSMISE LÄBI SURNUIST ON JUMAL SURMA ÄRA VÕITNUD.

Ja nüüd ütleb Jeesus KÕIGILE inimestele (ka Sinule, kallis lugeja):

“Mina olen ülestõusmine ja elu; kes minusse usub, see elab, ehk ta küll sureb!” (Jh 11:25)

Ja kohe edasi lisab Jeesus:

“Ja igaüks, kes elab ja minusse usub, see ei sure igavesti!” (s.26)

Mida need Jeesuse sõnad tähendavad?

Seda et IGA inimene, kes paneb oma usu ja lootuse Jeesusele, ei sure, vaid elab igavesti.

Kuidas sellest aru saada?

Jeesus mõtleb elu ja surma erinevalt, kui meie – inimesed – seda oma igapäevaelus mõistame. Jeesus näeb seda nii, et esiteks inimene elab oma maise elu (70+ aastat) ning kui tema maine elu lõpeb, siis ometi inimene ei sure (ei lakka eksisteerimast), vaid ta elab edasi ja seda igavesti.

Aga kus sa selle igaviku veedad, sõltub sinu valikutest siin maa peal. Igavik on võimalik veeta põrgutules (mille kohta Piibel ütleb – igavene surm ja lahutus Jumalast). Või on võimalik seda igavikku veeta koos Jumalaga taevariigis.

Ning Jeesuse mõte siin ongi see – Iga inimene, kes paneb oma usu Jeesusele, ei sure igavesti (ehk siis ei lähe peale maist surma tulepõrgusse), vaid elab (ehk siis elab igavesti koos Jumalaga taevariigis).

Ja vaata, kallis lugeja – Siin ongi võti vastus inimese surmahirmule. Jah, surm on inimese jaoks midagi ebaloomulikku. Aga Jumal on Jeesuse surnuist üles äratanud ning sellega surma ära võitnud.

Nüüd inimene, kes usub Jeesusesse, ei pea enam surma kartma, sest maise surma saabudes sina ei lakka eksisteerimast ega lähe ka igavesse tulepõrgusse. Vaid sinu elus algab lihtsalt uus etapp – uus ajajärk, kus sa elad igavest elu koos Jumalaga taevariigis. Nii ütleb Piibel.

Nii et parim (ja tegelikult ainuke) viis võita surmahirmu on panna oma usk ja lootus Jeesusele. Sest Tema on ainus, kes on surma ise ära võitnud.

Kuidas?

Kui Jumal Tema surnuist üles äratas.

Jeesus ei ole surnud.

Jeesus elab.

Ja sina pead elama, kui sa paned oma usu ja lootuse Temale.

Jeesus: “Rahu ma jätan teile; oma rahu ma annan teile; Mina ei anna teile nõnda, nagu maailm annab. Teie süda ärgu ehmugu ja ärgu mingu araks.” (Jh 14:27)

Ka Paulus kinnitab sama mõtet:

“Ja Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses.” (Fl 4:7)