Simon, mu sõber… Mul on nii kahju (Järelhüüe)

Eile lahkus igavikku mu kallis sõber… Ja meie sõbra abikaasa… Ja me tütre sõbranna isa… Ja üks Viljandi Baptisti Koguduse töötegijaist – Simon Brereton.

Jah, Simon, sul oli võitluseid oma elu paaril viimasel aastal, aga sa jäid mu sõbraks kuni lõpuni.

Simon, mul on nii kahju… Nii kahju…

Jah, me teame, et Jeesuses meil on igavene elu. Et seal me oleme koos. Igavesti. Halleluuja !!!

Tänu Jumalale selle eest! Üle igaviku läve astumine ei ole lõpp – Eriti kui sa usud Jeesusesse.

Aga see ei tähenda, et ma sind Simon, siin Maa peal taga ei igatse. Jah, ma igatsen. Ma igatsen su osaduse järele, Simon. Ma igatsen su sõpruse järele. Ma igatsen nende naljade järele, mida koos tegime…

…Igatsen, kui sa mind ikka ja jälle koguduses selja tagant üllatasid, öeldes: “Tere sõber!”

…Igatsen ühise vaimuliku osaduse järele Jumala Sõna juures. Ma imetlesin seda evangeelset andi, mis Jumal sulle oli andnud. Imetlesin, kui julgelt ja innukalt sa seda kasutasid.

…Igatsen su jutluste järele, selle mõnusa inglise aktsendi ning sinule nii omase ja huvitava kehakeele järele, mis sinu jutlustele alati nii huvitava maitse andsid.

Simon, ma palvetan su pere eest – su abikaasa ja laste eest. Jumal hoiab ja kannab neid, aga ka mina palvetan nende eest.

Sügavad kaastundeavaldused Simoni perele ja Viljandi Baptisti Kogudusele meie pere poolt, Viljandi Rahu tööpunkti poolt ja kogu Valjala Rahu Vabakoguduse poolt.