Sõna-amps: “Kuule ometi Jehoova häält… siis su käsi käib hästi…”

Jeremija ptk 38 on lugu sellest, kuidas Juuda kuningas Sidkija  läheb salaja prohvet Jeremijalt nõu küsima. Sidkija oli tol ajal täbaras olukorras, sest Paabeli kuningas Nebukadnetsar oli oma sõjaväega tulemas Jeruusalemma vastu. Ja nii tahtis ta Jumalalt Sõna saada, et mida teha.

Aga miks Sidkija seda tahtis? Jeremija vastab talle:

“Aga kuigi ma sulle nõu annaksin, sa ei kuulaks mind!” (Jr 38:15)

Siiski, kuninga pealekäimise tulemusena Jeremija Sidkijale Jumalalt Sõna ka annab:

“Nõnda ütleb Jehoova, vägede Jumal, Iisraeli Jumal: kui sa lähed vabatahtlikult välja Paabeli kuninga vürstide juurde, siis su hing jääb elama ja seda linna ei põletata tulega ning sina ja su sugu jääte elama!

Aga kui sa ei lähe välja Paabeli kuninga vürstide juurde, siis antakse see linn kaldealaste kätte ja nad põletavad selle tulega ja sina ei pääse nende käest.” (Jr 38:17-18)

Selle peale vastas Sidkija, et on teatavad asjad, mida ta kardab, mis temaga juhtub, kui ta Jumala nõu järgib:

“Mina kardan neid juute, kes on karandu kaldealaste juurde; vahest antakse mind nende kätte ja nad teevad minuga halba nalja!”

Ehk siis. Sidkija kartis, et kui ta teeb Jumala nõu järgi, siis tal võib täbarasti minna. Sellepeale vastab aga Jeremija:

“Ei anta. Kuule ometi Jehoova häält selles, mis mina sulle räägin, siis su käsi käib hästi ja su hing jääb elama! Aga kui sa tõrgud välja minemast, siis see on sõna, mille Jehoova mulle ilmutas…”

Ehk siis, kuningal ja Jeruusalemmal läheb täbarasti.

Ja peatükis 39 juhtubki see, mida Jeremija prohvetlikult ette kuulutas – Sidkija ei kuula Jumalalt saadud nõu, vaid püüab salaja Jeruusalemmast põgeneda. Aga kaldealaste sõjavägi ajab teda taga ning saab ta kätte. Ja siis ütleb Piibel:

Ja Paabeli kuningas “tegi Sidkija silmad pimedaks ning aheldas tema vaskahelaisse, et viia teda Paabelisse.

Selle loo vaimulik mõte

Selles loos on isegi mitu vaimulikku mõtet, mida tahaksin sinuga jagada:

1. Jumal teab meie südant

Sidkija läks Jumalalt nõu küsima, aga Jumal teadis juba ette (ja ilmutas prohvetile), et Sidkija ei kavatse Jumala nõu järele teha.

Miks kuningas seda siis üldse küsis?

Ilmselt käis tema mõttekäik (nagu ka meil sageli) umbes selliselt, et äkki Jumal kuulutab mulle midagi head… Annab mulle mingi sellise lahenduse, mis mulle sobib ja meeldib. Aga ma olen juba ette häälestanud end selliselt, et kui Jumala vastus mulle ei meeldi, siis ma seda vastu ei võta. Ei tee selle järele.

Ja seda Jeremija Sidkijale ette ütles ka – Ma ütlen sulle, aga sa niikuinii ei tee selle järele.

2. Jumala nõu ei pruugi meile meeldida

Teine vaimulik mõte selles loos on see: Kui me Jumalalt nõu küsime, siis Jumala vastus ei pruugi üldse meile meeldida. Jumal ütleb – SEE on kõige parem lahendus. Ja meie arvates on see väga halb lahendus.

Ja ometi on just see KÕIGE PAREM lahendus ja kõige parem on just seda järgida.

3. Jumala nõu ei pruugi tunduda loogiline

Kuidas tundub loogiline, kui sa palud abi vaenlase vastu, aga Jumal ütleb, et mine alistu oma vaenlasele? Mis vastus ja abi see on?

Aga nagu sellest loost välja tuleb – ja nii ka meie elus – meil on üks arusaam, nagu me inimestena asju näeme. Aga Jumal näeb kogu pilti ning Tema on Jumal. Ning Tema lahendus ei pruugi meile tunduda loogiline. Aga see ei tähenda, et see pole õige ja hea.

Isegi kui see ei tundu loogiline, on see ometi kõige parem lahendus meile.

Või kui loogiline on Jeesuse nõuanne pimedale, et mingu pesku oma tiigis – siis ta saab nägijaks? Aga kui pime ei hakanud arutlema, kas see on loogiline või mitte… Vaid usaldas Jeesust ja läksi…

…Siis ta tuli tagasi nägijana.

4. Hädad algavad, kui me Jumala nõu eirame

Sidkija ei võtnud Jumala nõu kuulda – minna ja alistuda kaldealastele. Ta võttis ja püüdis ise ennast päästa. Ja lõpptulemus oli täbar – ta saadi kätte, linn põletati tulega ning ta pere hukkus ja ta ise tehti pimedaks.

Parim viis on usaldada ja kuulata Jumala nõu, isegi kui see meile ei meeldi või ei tundu loogilisena.

5. Pimedus järgneb sõnakuulmatusele

Kuningas Sidkija tehti füüsiliselt pimedaks. Nii et ta oli pime inimene. See juhtus talle, sest ta oli Jumalale sõnakuulmatu.

Aga sellel pimedusel on ka vaimulik tähendus: Vaimulik pimedus. Sa ei mõista vaimulikke asju. Ja see kindlasti tabab meid, kui oleme Jumalale sõnakuulmatud. Siis tuleb otsekui kate Jumala Sõnale ning me ei saa Piiblist enam aru.

Või nagu Jeesus ütleb: Silmad neil on, aga nad ei näe.

Aga õnneks on see ka vastupidi: Sõnakuulelikkus Jumalale annab vaimuliku nägemise. Ja seda me väga vajame. Et kuulda ja näha, mida Jumal meile jälle ütleb või näitab.