Kas põlvitamine palves on oluline? - Viljandi Rahu sõna-amps

Sõna-amps: “Kolm korda päevas heitis ta põlvili”

Posted by

See kirjakohta hakkas mind kõnetama eile õhtul, kui tütrele Jumala Sõna ette lugesin. See on lugu Taanieli raamatust, ptk 6: “Taaniel lõukoerte augus.”

Lühidalt: Meedlane, kuningas Daarjaves valis 120 asehaldurit (ehk valitsejat), kes pidid tema riigis korda hoidma. Nende 120 asehalduri üle pani ta valitsema 3 ametikandjat. Ja nende kolme üle valitses kuningas ise.

Aga neist kolmest tähtsamast ametikandjast üks oli Taaniel.

Ja nüüd ütleb Piibel:

“Siis oli see Taaniel silmapaistvam, kui teised ametikandjad ja asehaldurid, sellepärast et temas oli eriline vaim.” (Tn 6:4)

Teised muidugi hakkasid Taanieli kadestama ja soovisid talle kurja teha. Aga nad ei leidnud ühtegi viga, milles Taanieli süüdistada. Ja siis nad käskisid kuningal võtta vastu sellise seaduse, et 30 päeva jooksul ei tohi mitte keegi mitte kellegi teise poole paluda, kui ainult kuninga enda poole. Ja kes seda seadust rikub, visatakse lõukoerte auku.

Ja nüüd ütleb Piibel:

“Aga kui Taaniel sai teada, et kiri oli kirjutatud, siis ta läks oma kotta, mille ülakambri aknad olid avatud Jeruusalemma poole.” (Tn 6:11)

Ja kuula nüüd:

“Ja kolm korda päevas heitis ta põlvili, palvetas ja kiitis oma Jumalat.” (Tn 6:11)

Miks see salm mind kõnetas?

Sest tänapäeval hakkab palvetamisel põlvitamise komme ära kaduma. Ka mina ei palveta põlvitades. Kui ma lähen järve äärde palvetama, siis ma tavaliselt kõnnin. Vahest ka mõneks ajaks istun, aga siis kõnnin edasi.

Kodus enne magamaminekut ma vahest põlvitan, aga sageli pigem mitte. Ikka istun.

Nüüd kas põlvitamine teeb mind kuidagi vaimulikumaks või pühamaks? Kas siis Jumal kuuleb mu palveid paremini, kui ma põlvitan?

Või kui ma palvetan seistes, kõndides või istudes, kas siis mu palvetel on väiksem kaal?

Ma arvan, et see küsimus ei ole üldse selles. Jumal kuuleb nii põlvitades kui istudes-seistes-kõndides tehtud palveid.

Aga on midagi muud ja ma püüan seda seletada.

Palvetamine põlvitades

1. Piiblis jumalamehed põlvitavad

Näiteks palvetas kuningas Salomon põlvitades:

“Nimelt oli Saalomon valmistanud vasklava, viis küünart pika, viis küünart laia ja kolm küünart kõrge, ja oli selle pannud keset õue. Ja ta astus selle peale, heitis põlvili kogu Iisraeli koguduse nähes, sirutas oma käed taeva poole” (2Aj 6:13)

Esra kohta ütleb Piibel, et ta põlvitas palvetades:

“Aga õhtuse ohvri ajal ma tõusin oma alandusest; lõhkikäristatud riideis ja ülekuues ma langesin põlvili ja sirutasin käed Jehoova, oma Jumala poole” (Es 9:5)

Kogu Iisraeli rahvas põlvitas Jumala ees:

“Ja Esra kiitis Jehoovat, suurt Jumalat, ja kõik rahvas vastas käsi tõstes: “Aamen, aamen!” Ja nad põlvitasid ning heitsid Jehoova ette silmili maha.

Lisaks näiteks põlvitas pidalitõbine Jeesuse ette maha ja anus, et see tema terveks teeks.

Kui Jeesuse üle kohut mõisteti, siis sõdurid narrisid Jeesust:

“…ja punusid kibuvitstest krooni ning panid selle temale pähe, andsid ta paremasse kätte pilliroo, heitsid ta ette põlvili maha, naersid teda ja ütlesid: “Tere, juutide kuningas!” (Mt 27:29)

Neid näiteid on veel. Aga see mõte on see – Piiblis on põlvitamine Jumala ees sisse kirjutatud ning seda ei saa sealt ära võtta. Põlvitamine iseloomustab suhtumist – põlvitatakse väga palju kõrgema võimu ees.

Jumala ees põlvitamine on alandlikkuse ja sõnakuulelikkuse ning austuse väljendus.

Mis sina arvad – Kui Salomon, Esra, aga ka Paulus ja teised jumalamehed Piiblis põlvitavad Jumala ees… Mis sa arvad, kas see võiks olla siis oluline?

Aga põlvitamisel on ka teine tahk:

2. Põlvitamine on nähtav teistele

Ja vot selle peale ma varem ei mõelnud. Kui ma kõnnin järve ääres ja palvetan, siis inimesed ei tea, miks ma seal kõnnin. Kui ma istun töö juures laua taga ja palvetan vaikselt, siis inimesed ei tea, et ma palvetan.

Aga kui ma põlvitan, siis kui keegi näeb, siis ta teab KOHE, et ma palvetan. Sest põlvitamine on üldtuntud palveasend. Sellele asendil ei ole teist funktsiooni.

Ja vaata, Taanieli puhul esitati seadus, mis keelas Jumala poole palvetamise surmaähvardusel. Nüüd, Taanielil oleks olnud väga lihtne ikkagi kolm korda (või viis või kümme korda) oma Jumala poole palvetada. Lihtsalt seisa, kõnni, istu kuskil, ja tee vaikselt oma palveid. Ja ükski pahatahtlik inimene ei tea, et sa palvetad.

Aga ta ei teinud seda. Ehkki väljas oli seadus, et surmaähvardusel ei tohi Jumala poole palvetada, Taaniel ometi tegi seda KÕIGE nähtavamal viisil – põlvitades!

Miks ta seda tegi?

Võib-olla ta teadis midagi, mida meie ei teadnud. Näiteks, et Jumal on nii püha, et Tema ees ei saagi teisiti, kui peab põlvitama.

Nüüd ma küsin sinult – kui Taaniel isegi sellises olukorras ikkagi palvetas kõigile silmatorkavalt põlvitades, kas siis see võiks olla oluline?

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *