Sõna-amps: “Te nutate ja kaeblete, aga maailm on rõõmus!”

Johannese evangeeliumis peatükid 14-16 on Jeesus veel viimast korda (õhtut) koos oma 12 jüngriga ning läbi nende peatükkida räägib veel pikalt nendega. (Ja siis ptk 17 Ta teeb ka palve. Ja ptk 18 on Jeesuse vangistamine).

Nüüd ptk 16 Jeesus räägib jüngritele, et kui Tema ära läheb (ristisurma ja ülestõusmise läbi), siis Ta läkitab neile Püha Vaimu.

Ja nüüd salmis 16:20 Jeesus ütleb:

“Tõesti, tõesti Ma ütlen teile, te nutate ja kaeblete, aga maailm on rõõmus!”

Mida see võiks tähendada?

Jeesus ütleb, et on kaks gruppi inimesi: 1) Need, kes usuvad Temasse (Jeesusesse)… Ja 2) Kõik ülejäänud inimesed (keda Ta nimetab maailmaks). Ja Jeesus ütleb, et see esimene grupp – Temasse uskujad – neil ei lähegi nii hästi. Maailmal (sellel teisel grupil) läheb palju paremini.

Selles elus, selles maailmas?

Miks nii?

Seda on ka võimalik seletada. Esiteks näiteks nii, et maailma inimesed taotlevad selle maailma asju. Ja selle maailma asju saab eelkõige raha eest. Tähendab, tuleb taotleda raha. Ning selletõttu maailma inimesed pingutavad kõvasti selle nimel, et neil oleks võimalikult palju raha. Ja paljudel see õnnestubki. Ja siis selle raha eest nad saavad nautida kõike, mida see maailm pakub:

• Osta endale suure ilusa maja (või korteri)
• Osta endale palju uusi ja ilusaid asju
• Käia kaugetes maades reisimas
• Süüa kenades restoranides maitsvaid toite
• Jne., jne. jne

Ja siis nad räägivad sellest, mida nad on endale ostnud. Või mida nad plaanivad endale osta. Nad räägivad, kuhu nad plaanivad reisida. Või kus nad just reisisid. Ja selle sees nad on rõõmsad. Sest nad saavad seda kõike nautida.

Miks nad seda kõike teevad?

Sest see on nende elu. Nende elu on siin – see algab sündimisega ning lõpeb vanaduse ja surmaga. Ja kõik vahepealsed aastad on nende elu. Ja nad tahavad seda elu elada nii hästi kui võimalik. Nautida seda, mida on võimalik.

Aga siin on nüüd see esimene grupp inimesi – Jeesusesse uskujad.

Ja nende elu on teistsugune. Miks? Ja kuidas?

1. Piibel ütleb, et meie ei ole pärit sellest maailmast.

Me ei ole selle maailma kodanikud. Hb 11:13-16 ütleb:

“Usus need kõik surid ega saanud tõotusi kätte, vaid nägid neid kaugelt ja teretasid neid ning tunnistasid endid olevat võõrad ja majalised Maa peal. 14 Sest need, kes seda ütlevad, näitavad, et nad otsivad kodumaad. 15 Ja kui nad oleksid mõelnud seda kodumaad, kust nad olid väljunud, siis oleks neil ju olnud juhust minna tagasi. 16 Ent nüüd nad igatsevad paremat kodumaad, see on taevast…”

Näed, Piibel ütleb, et ehkki meie – Jeesusesse usklikud – elame selles maailams, ei ole me ometi selle maailma kodanikud. See ei ole meie kodumaa. Me oleme siin võõrad. Meie tõeline kodumaa on taevas. Ja me ootame seda.

Ja vot sellepärast usklikud ei pinguta selliselt, et SEDA ELU siin maapeal niivõrd hästi elada ja nautida.

Miks?

Sest see on ainult üürikest aega (70, 80, 90 aastat). Aga peale seda tuleb TÕELINE elu taevariigis. Ja see on igavesti! Seepärast ei ole vaja pingutada selle maise elu mõnusaksmuutmise pärast.

2. Jeesus ütles, et me ei koguks endile varandusi Maa peale.

Jeesuse Mäejutluses Mt 6:19-21 on kirjas:

“Ärge koguge endile varandusi Maa peale, kus koi ja rooste rikuvad ja kus vargad sisse murravad ning varastavad. Vaid koguge endile varandusi taevasse, kus koi ja rooste ei riku ja kus vargad sisse ei murra ega varasta. Sest kus su varandus on, seal on ka su süda.”

Miks Jeesus hoiatab meid, et me ei koguks varandusi Maa peale? Sest (nagu enne rääkisime), meie ei kuulu sellesse maailma. Kuna meie päris elu on taevas, siis Jeesus ütleb, et koguksime oma varandusi sinna – taevasse.

Kuidas?

Tehes teistele inimestele head. Ehk siis, sa ei pinguta selle nimel, et sinul oleks hea selles maailmas. Vaid sa pingutad, et TEISTEL oleks hea selles maailmas. Ja nõnda sa kogud varandust endale TAEVASSE!

Aga kui sa ei pinguta oma elu nimel, vaid teiste elude nimel; ja kui sa ei pinguta selle nimel, et sul oleks võimalikult palju raha, siis…

…Siis ongi selline olukord, millest Jeesus ütles:

“Tõesti, tõesti Ma ütlen teile, te nutate ja kaeblete, aga maailm on rõõmus!”

Me saame aru, miks maailm on rõõmus – sest nad pingutavad selle nimel, et neil oleks elu lill. Aga miks usklikud nutavad ja kaeblevad?

1. Sul ei ole neid võimalusi, mis maailma inimestel on. Ja sageli oled pigem puuduses, vaatad kuidas üldse hakkama saada.
2. Sa muretsed teiste inimeste muresid. Püüad neid aidata, palvetad nende eest, kes kannatavad. Ja nende valu saab sageli sinu valuks.

Aga Jeesus ütleb sealt salmist edasi:

“Teid kurvastatakse, aga teie kurvastus muutub rõõmuks! Kui naine sünnitab, on ta murelik, sest tema hetk on tulnud; aga kui ta lapse on saanud, ei mõtle ta enam ahastusele rõõmu pärast, et inimene on sündinud maailma.”

Vaata, sama on meie eluga. Uskliku jaoks on see elu siin Maa peal, nagu see sünnituse protsess. Selles on kannatusi. Aga päris elu algab peale seda (siis kui, nö laps on juba sündinud) – siis on kõik kannatus möödas ja algab rõõmus aeg.

See on see, mida Jeesus tahab meile öelda. Ning Ta ütleb Jh 6:22:

“…Ja teie süda rõõmustub, ja ükski ei võta seda ära.”